väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt" (1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (1906), ,,Smoke Bellew" (1912), ,,John Odraiva" (1913), ,,Kuuorg" (1913). Saavutatud kuulsus ja edu andis Londonile võimaluse reisida ja tutvuda ka teiste maade inimeste elu ja hingega, London kirjutas oma kodumaast ühiskonnakriitilisi esseesid. 1907. aastal avaldas ta tulevikuromaani ,,Raudne kand", mis räägib XX sajandi teise poole sotsiaalsetest probleemidest. Järgnes Londoni üks mõjukamaid romaane, autobiograafiliste mõjudega ,,Martin Eden" (1909). See kirjeldab töölisnooruki teed edukaks loomeinimeseks ja kirjanikuks. Algselt lihtne meremees, õpib Martin iseseisvalt kirjutamist, tekib armastus haritud Ruthi vastu. Peategelane saavutab küll seltskondliku positsiooni ja rikkuse, kuid see ei paelu teda enam. Ta pettub endistes eesmärkides ning armastuses.
lülitatud poliitilise korrektsuse süsteemi. ,,Piiririigis" pole veel seda rabedat tahapanemisiha, mis lööb välja pettumustest tulvil ,,Raadios". ,,Piiririigi" embused ja ampsud oleks ehk heaks kiitnud isegi tagasihoidlik Karl Ristikivi. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Kriitika tervitas ,,Piiririiki" kui tulevikuromaani. Tähelepanust jäi kõrvale pinev seos ärkamiseelse kultuuritundega. See on ju tegelikult üks luuleandeline mõisaaednik, kes ,,Piiririigis" oma lugu jutustab. Minu jaoks on ,,Piiririik" Juhan Liivi ,,Varju" (1894) omapärane ümberkirjutus sada aastat hiljem. Need kaks lühiromaani märgistavad eesti haritlase enesealanduse sajandipikkust teed. Kas mäletatakse Liivi Villut, kes loeb raamatuid ja põgeneb oma sünnipaigast