Rahvuslik liikumine Eestis
2)linnareform selle tulemusena
raad kadus ja asemele tuli valitud linnaduuma ja valitud linnapea, seda said valida
majaomanikud.
H. Jannsen arvas, et eestlastel ja lätlastel ei jää muud üle kui baltisakslastega kokku
sulanduma, ainult nii saab venestusele vastu seista. Andis välja saksakeelset ajalehte Die
Heimat.
A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda,
eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega.
Kolmas suund üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata. Tegevust
jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse.
V. Reimann karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks
kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge
lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli
venestamisvastane.
annaabi.ee 
