Usundiõpetuse testtöö
ta inimene ise. Kuigi öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp siis on see minu meelest ainult
osalt tõde.54
Uskumise küsimus on vist maailma vanim probleem, sest inimene kes millegisse ei usu on
tühjus. Iga inimene peab vähemalt ühte asja uskuma olgu see siis Jumal, armastus või parem
tulevik. Mina jumalasse ei usu, kuid usun iseendasse. Isegi see on uskumine.
Saatus kui tulevikurada on keeruline ja ettearvamatu. Keegi meist ei tea, mida saatus ette näeb
ja olgugi, et saatuse teed on käänulised oleme pärast nende läbimist rahul, et hullemini ei läinud või
täname, et nii hästi läks. Ma ei mötle üldse mingeid suuri takistusi elus, piisab ka pisikestest.
Näiteks kui kukume libedal jääl nägi saatus seda ette, teinekord isegi nii, et ainult pime oleks
võinud selle kahe silma vahele jätta, kuid kukume ja saame haiget, miks? Sest inimene ei näe