suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu. Kasulikud puud on puud, mis aitavad kaasa tulevikupuude laasumisele, kasvule ning majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele. Väljaraiumisele kuuluvad on
töömahukuse vahel. Rõhutan veelkord - puidu saamine pole HR-s eesmärk omaette, tegevus peab olema suunatud tulevikupuistu kujundamisele! Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus (kokkuveoteele jäävad jne.) * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest. Üldiselt puud harvendus- (hooldus-) raiel jagatakse kolmeks: 1) Puud, mida me jätame kasvama ,nn. tulevikupuud - tavaliselt peapuuliigi paremad puud (ilus võra, tüvi). Kuid need võivad olla ka sobivad kõrvalpuuliigid. Olenevalt puistust ja kasvukohatüübist jäetakse neid kasvama 500-700 tk/ha-l. Raie käigus ei tohi tekkida metsa liituse olulist vähenemist (hõrenemist), (segapuistu ülemise rinde liitus mitte alla 0,6-0,5, puhtpuistus 0,7-0,8); 2) Puud, mida me välja raiume - puud, mis takistavad paremate puude või