19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
staatiline suhe, siis mis on selle tähenduse suhteks? Rakendame sellele määratluse –
rakendame konsekvantsid. Küsimus, kuidas näeks mu elu välja siis, kui tõde on inertne
staatiline suhe? See on tema motivatsioon! Kui see nii on, siis on ka praktilised tagajärjed –
see toob kaasa endaga väga kindla eluviisi, mis talle endale on vastuvõetamatu. Kriitika -
piirab inimeste vabadust, määrab tema rolli, ettemääratud tõed mida järgida jne. see poleks
ühildatatav aktiivse loova tulevikueksistentsi puhul. Seal oleks kõik ettemääratud. Selline
eksistens on rõhuv ja tuleb leida teine käsitlus.
Ühildumine pragmatistide jaoks on verifitseerimise protsess (protsess ise tähendab midagi
muutuvat). Mõisteliste teisenduste rada – tõde, verifitseerimine, juhtimine, ühildumine.
Viimased kolm on need, mida inimene teeb. Tõde ja ühildumine võivad olla staatilised.
Viimased kolm aga näitavad suhet praktikaga.