Eesti Taasiseseisvumine
Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud
kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada. Õhtu õhtu järel
seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle
lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt, üksikult,
seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade
kukil, viiekuune Lagle teiste tulevikubeebide hulgas. Kes siis oleks mallanud lapsega
kodus kükitada ja vabaduse laulupidudest eemale jääda! Lavale ilmusid taas ka
ansamblid ning ööd läbi kõlasid helendava suvetaeva all vanad rahvuslikud ja uued
rahvalikud laulud. Nood, mis olid poolsada aastat keelatud olnud, ja need, mis viimase
paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga
kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid
annaabi.ee 
