Inimeste kloonimine- eetiline või mitte?
Kloonimine jaguneb kaheks suunaks, kus tehakse reproduktiivset kloonimist
ehk järglaste saamist või kloonimist biomeditsiiniliseks uurimustööks, nimetatakse seda
teraupeutiliseks kloonimiseks.[1]
Reproduktiivse kloonimise head küljed on, et sellega lahendaks viljatuse probleemid, ei sünniks
raskete haigustega inimesed, organid ja koed oleks tagatud vajalikke omadustega. Kuid sellel on
ka teine külg näiteks: inimestel puuduks õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud
tulevikkule, tekkiks psühholoogiline stress, inimelu väärtus langeks ning tekiks oht genofondile.
Kuid terapeutilise kloonimine on eeldatud, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. [1]
Mõned teadlased arvavad, et eugeenika on ainuõige lahend, kuidas muuta inimeste tulevik
paremaks nõnda, et paljuneda võivad vaid heade geenidega inimesed. Eugeenika mõiste võeti
kasutusule juba 1883. aastal inglise teadlase Francis Galtoni poolt. Eugeenika tähendab sünnilt