Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest
Seega ongi
uurimusele "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses" omane püüe
käsitleda kasvatus- ning õppeprotsessi vastastikuses seoses, st. õpilase
isiksuse areng on käsitatav tervikliku süsteemi protsessina. (R.Liimets-
Sorokin 1998) Tuleks luua situatsioone, kus igal õpilasel oleks võimalik
esineda väärtuste andjana, sest saaja osas väärtuste vastuvõtjana esinevad
lapsed ja noorukid niikuinii suurel määral. (H.Liimets 1967)
Olemas tundub olevat ka tulevene idee didaktika ning kasvatusteooria
integratsioonist. On näha ka, et üldiselt käsitletakse õpilast kui õpitegevuse
subjekti. Vastastikuse rikastamise printsiip püüabki kujuundada õpilase ja
õpetaja vahelised suhted selliselt, mis võimaldaks erinevatel õpilasisikutel,
ka aeglasemalt edasijõudvatel, teostada ennast nii õpi- kui ka
ühiskondlikus tegevuses. (R.Liimets-Sorokin 1998) Üldiselt on õpilaste
omavahelised suhted väljaspool kooli nõrgad. Ja see takistab ka