Läänerindel muutuseta. E.M. Remarque
Minevik on kadunud, mälestused kutsuvad esile vaid kurvameelsust, nad kuuluvad teise
maailma, mis ei tule enam tagasi.
Sõda muudab inimesed loomasarnasteks, kelle põhiülesandeks on püsima jääda, rahuldades
vaid ellujäämiseks primitiivsed vajadused.
(,,Me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena me jõuame piirkonda, kus rinne
algab, ja me oleme inimloomadeks muutunud." Lk 27)
Teos kirjeldab sõda tavaliste sõdurite vaatepunktist.
(,,Turmtuli, tõkketuli, tulevall, miinid, gaas, tankid, kuulipildujad, käsigranaadid sõnad,
kuid hõlmavad kogu maailma õuduse. /-/ Me näeme inimesi elamas, kellel puudub kolju; me
näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma
luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit
ja veab oma järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, ja üle ta vastu
annaabi.ee 
