Tõde ja Õigus II Terve tekst
Õhk oli nagu saunalaval. Ainult lõhnad ei
olnud samad, lõhnad mitte. Ka Indrek sai peagi sooja naha, sest Molli võttis ta vastu, nagu
oleksid nende asjad parimas korras ja nagu oleks neil alles eile või tunaeile olnud kohtamine.
Aga kui Indrekul oli hea tuju ja kui ta sai kustki rõõmu rohkem kui omale hädasti vaja sel
silmapilgul, siis tahtis ta teda kohe kellegagi jagada, sest tema ei hoidnud rõõmu kunagi
tagavaraks, ei varustanud end tulevaiks päeviks. Nõnda ta siis haaraski lõpuks vaese Tiina
sülle, kes istus kägaras asemel, ja hakkas sellega teistele kaasa tantsima, sest terveid neiusid
ei tahtnud ta tantsitada ja Molli ei võinud ometi vahetpidamata temaga tantsida.
,,Peab tantsima," seletas Indrek tütarlapsele, kes tal kaela ümbert oma kätevibalikkudega kinni
hoidis. ,,Noorelt peavad kõik tantsima, sest ega vanalt enam saa. Muud kui las käia! Sest pole