"tuleulatust" - 1 õppematerjal

Euroopa 16.- 19. sajand

Lahingus oligi otsustavaks jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Alalise armee loomisega kogupaukude süsteem kadus. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks.Tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga valdavalt ratsavägi. Lahingukord pidi võimaldama tugeva hoobi andmist ja ei rivikord ei tohtinud segi minna ning seetõttu võeti lahingukord sisse väljaspool vastase tuleulatust. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta. Vastase manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitsmiseks rajati tugevaid kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade kaitsmine, mis tähendas seda, et sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Sellist strateegiat nimetati kurnamisstrateegiaks. Selle strateegia võidulepääsu soodustas asjaolu, et sõjad muutusid järjest rohkem