Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
seal). Etapi peamiseks tulemuseks on valmis tuletiste kogumine ja seoste "tuletis —
reaalsed suhted" esialgne kujunemine. Need seosed on veel ebatäpsed ja juhuslikud.
Nt tuletise kaevur tähendust selgitades väidab laps, et tegemist on onuga, kes võtab
kaevust vett, haiglas elavad haikalad.
2. etapp — vanuses 4.0-5.6-6.0. Aktiivne sõnaloomeperiood, mil areneb edasi
tuletamine analoogia alusel (aluseks üksiksõna kõrval tuletuspaar; nt. kallab + kallur,
hangib + hankur) ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub,
muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab
juba ka otseselt mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust (nt. Onu pühib
tänavat. Tänavapühkija). Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu (nt.
raamatumees - kirjanik), sh. tuletist sisaldavaid liitsõnu (nt. lõikajamees - saagija).