"tuletusliidetega" - 1 õppematerjal

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

*rätt|sepale -> rätse|pale, Võõrsõnad KT-liigendus sarnaneb tihti liitsõnaga, nt pann|koogid ­ peda|googid, linnu| puurid ­ tantsu|tuurid ­ inven|tuurid Liitsõnade (LS) ja võõrsõnade (VS) ehituses on sarnasusi: VS-des võib olla korduvaid osiseid, nt astro|loog, psühho|loog, astro|noom. LS-s saame osiste asendamisel tähendusega sõnu (maan-, raud-, kivi-, jalg|tee; puumaja, puupea jt). VS osiste vahetamine ei ole alati võimalik. Tuletusliidetega sõnad KT liigendus sarnaneb liitsõnaga stik-, mik-, nik-, lik-, vik-liitega sõnades on esimeses KTs 1-2 silpi, nt maas|tikule, maas|tikku jne, kus teine osis muutub nagu TIKK. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: maasti|kule, ohtli|kule, ämbli|kule. Ka võõrsõnades, kus normi järgi on 1 silp sõnaalgulises kõnetaktis, s.t sõnad, kus esisilp on pikk (Q3), nt kont|serdile, kont|serti; as|faldile, komp|vekile, porf|fellile.