Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
briifimine on kurssiviimine“. Pole parata, nii tihe reklaam mõjub
looksulgudest tõhusamalt. ajakirjanduses korduvad uudissõnad jõuavad üldkeelde ja sealt sõnaraamatusse.
Sõnavara täiendamise viisidest rääkides tavatsetakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine),
morfoloogiliste (tuletamine, liitmine) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele
tulnud sõnavaras need moodused põimuvad: uusi laensõnu kasutatakse tuletusalusena, ka struktuurivõõraid laensõnu ja
isegi tsitaatsõnu liidetakse omasõnadele, jõudsalt levivad prefiksilaadse komponendiga liitsõnad ja prefiksituletised.
* Laensõnad on oma keelega kohanenud keelendid, mis pärinevad mõnest teisest keelest. Struktuurivõõruse või
struktuuriomasuse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu.
* Liitsõnad. Sõnaliitmine on lihtne protsess iga keelekasutaja jaoks uusi sõnu luua sobivate komponentide ja keeleomase
mudeli järgi
annaabi.ee 
