Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse)
A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna.
A. Knüpffer – Kadrina pastor, kes püüdis „Beiträge“ veergudel eesti k tuletusõpetust fikseerida.
F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal
F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas.
S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat
J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886
K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja
gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik, rõhk, nimetav).
J. Aavik – keeleuuendaja, „Uute sõnade sõnastik“
J. V. Veski - keeleuuendaja
A. Grenzstein – 1600 uue ja vähetuntud sõnaga „Eesti sõnaraamat“ ehk I ükskeelne sõnastik.
annaabi.ee 
