Eesti keele sõnamoodustus
8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm.
Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad
võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või
enama morfeemi järjend, nt:
o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär
o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja
o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna
o Mitu juurmorfeemi koos tuletusafiksi(te)ga: talu+poeg+kond
Vastavalt sellele, kas tüvi võib esineda iseseisva sõnana või ainult koos mõne teise
morfeemiga, on tüvi, kas vaba või seotud. Protsessinähtuste korral on tüvi sageli
pigem seotud kui vaba, esineb koos järgneva vormitunnuse või tuletusafiksiga. Ning
mõnikord on seotud tüvi unikaaltüvi, nt kibu-, lau-.
o Muutuvates sõnades seisab tüvi üksi (mees, mehe) või eelneb
muutemorfeemile (mees+t).