Neid linde me tunneme
kellele ei tohi kurja teha, kel on inimese mõistus, aga linnu nägu (Rõuge), kes seisab ülemise
ilmaga ühenduses (Helme).
Nimetus ,,toonekurg" pärineb must-toonekurelt ning vihjab linnu seosele surmariigiga.
Must-toonekure kui varjulise eluviisiga ning Eestis 20. sajandil loodusharulduseks jäänud lin-
nuliigi kohta eraldi uskumusi ei ole teada. Valge-toonekurge on peetud õelaks ja kadedaks
linnuks, kes võib tuletuki tuua ning maja põlema panna, kui tema pesitsemist häiritakse. See-
pärast hoiatati tema pesa lõhkumast. Levisid jutud juhtumustest, kus toonekurg on pannud
maja põlema või toonud pessa elusaid rästikuid.
Poja ,,allaviskamist" pesast on seletatud kui mõistuspärast tegevust: kui erisoolisi poegi
pole võrdne arv, visatavat ülearune poeg pesast välja. Kui tulemas on vihmane sügissuvi, vis-
kavat vanalind seda ette teades muna pesast välja, kui kuiv sügissuvi, siis poja
annaabi.ee 
