Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit. Ta jõud on aga nõrk ning Olav saab enda valdusesse noa, mille ohvriks langeb appi tõtanud Ülo. Tuleriida juures leinab Juta Ülot. Tuleb Olav, kes ikka veel loodab, et Juta vastuarmastusele. Kuuldes, et Juta vihkab Ülo mõrtsukat, Olav hullub. Ooper lõppeb itkude ja tuletseremooniaga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Sündis 3. detsembril 1889 aastal Läänemaal. Algselt oli nimeks Karl Ustav Kreek, seejärel Kirill millest kujunes välja Cyrillus. Omandas hariduse Peterburi konservatooriumis. Seejärel kolis Haapsallu, edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947. a anti talle professori tiitel
Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Eesti Meremuuseum Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. KAIKOHAD 1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a.
meremiinid. Kordagi ei kaotanud aga laev juhitavust ega sattunud uppumisohtu. Eestisse toodi laev Meremuuseumi initsiatiivil Lomonossovist tagasi 13.oktoobril 1988.a.1992.a. omistati laevale Eesti Vabariigi lipupatent nr.001. Jäämurdja on osalenud Kotka Merepäevadel 1993.a. ja Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamisel Helsingis 1998.a. koos Soome eakaaslasest jäämurdja Tarmo. RENOVEERIMINE 1994.a. väljus oma masinate jõul Tallinna lahele seoses juubelilaulupeo tuletseremooniaga. Esimesed riiklikud investeeringud (3,5 milj. krooni) laeva renoveerimiseks eraldati 1997.a. kui õnnestus teostada laeva dokkimine Balti Laevaremonditehases. Tööd on jätkunud seejärel kaptenisilla, peateki siseruumide ning masina- ja katlaruumide juures. Põhilised finantsid on saadud riigivahenditest, viimastel aastatel ka eraannetajatelt. KAIKOHAD 1988 - 1994 seisis laev Paljassaare sadama tagumises sopis ja ei olnud külastajatele avatud. 1994.a.
annaabi.ee 
