Keskkonna ja looduse suhe
Looduse
kahjustamine on seega enda (s.o. Mina) kahjustamine. Süvaökoloogia põhiprintsiibiks on: see,et iga
olend on väärtulik iseenesest, on väärtus omaette. Keskne väärtus on elu rikkus ise. Looduse
mitmekesisuse ja rikkuse võrdne austamine sisaldab ka inimliku mitmekesisuse ja kultuuride
rikkuse au sees hoidmist (Naess 1988). Inimese suhe loodusesse ja elusolenditesse võib õigustatult
vahelduda vastavalt olukorrale. Näit. ellujäämise küsimus. Inimene ei tuletoime ilma ülejäänud
loodusega, küll aga saab loodus ja enamik liike väga hästi ise hakkama. Filosoofiaprofessor Paul W.
Taylori looduskeskses eetikas tähendab ökoloogiline teadlikkus bioloogilist ja psühholoogilist infot
olendite heaolust ja inimese eetilist otsust seada end nende asemele ja arvestada ka nende heaolu.
Süvaökoloogia lähteks on ennekõike inimese enda mõtlemise ja tundlikkuse sügavam mõistmine ja
loodusega samastumine intuitsiooni ja tundeelamuse abil.