Aprioorsus
Neid ei arvestata süsteemi eelduste hulka. Ning Russelli ja Whi-
teheadi süsteem ise on arvatavasti ainult üks paljude võimalike
loogikate hulgas, millest igaüks koosneb tautoloogiatest, mis on
loogikule sama huvitavad kui meelevaldselt valitud aristotellikud
"mõtlemisseadused".3
Ent Russell ei rõhuta piisavalt üht asjaolu -- kui ta seda
üleüldse märkab --, nimelt et iga loogiline propositsioon on keh-
tiv iseenesest. Ta kehtivus ei sõltu mingisse süsteemi lülitatusest
ega tuletatusest mingitest iseenesestmõistetavaks peetavatest pro-
positsioonidest. Loogikasüsteemide konstrueerimine on kasulik
analüütiliste propositsioonide avastamise ning tõendamise vahen-
dina, kuid põhimõtteliselt ei ole see isegi selle eesmärgi jaoks tin-
gimata vajalik. Sest on võimalik ette kujutada sümbolismi, milles
iga analüütilist propositsiooni võib pidada analüütiliseks ainuüksi
ta vormi tõttu.
See, et analüütilise propositsiooni kehtivus ei sõltu kuidagi sel-
annaabi.ee 
