Lauritsapäev
et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud
Laurentiuse pisarateks.
Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves
Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi,
otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil
põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti
muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13.
sajandil.
Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei
lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber
ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks.
Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine