Loogika aine ja ajalugu
ei tuletata, ning meil oleks vaja mingil viisil tõestada, et väidet V antud tuletusalgoritmiga tuletada ei saa. Üldjuhul pole
aga võmalik anda algoritmi, mis sellise tõestuse iga V jaoks alati leida suudaks.
Kokkuvõtteks: loogika uurib selliseid formaalseid keeli, mille jaoks suudetakse kirja panna selles keeles kirjutatud
õigete väidete tuletamise algoritm. Loogika poolt kasutatav keel käib alati paaris n.ö. mehaanilise mõtlemise
mehhanismiga; keelest ja tuletamismehhanismist koosnevat paari nimetatakse teooriaks ehk arvutuseks. Arvutust, mille
iga lause jaoks saab algoritmiselt lahendada, kas ta on tõene või väär, nimetatakse lahenduvaks (näide: lausearvutus),
ülejäänuid nimetatakse mittelahenduvaks (näide: predikaatarvutus).
1.6 Lihtsatest väidetest ehitatakse keerulisi
Meie näited olid siiamaani triviaalsed ja lugejal võib tekkida kahtlus, et kas selliste triviaalsuste uurimine saab öelda
midagi olulist mõtlemise või üldse millegi kohta
annaabi.ee 
