Leivanädala abimaterjal
kõigil on sisu ühtemoodi isuäratav ja lõhnav, koorik krõbepruun.
Vanasti sooviti söögiajal leivale "jätku!".
Nüüd muretsetakse sööja pärast ja öeldakse talle "head isu!".
Kes vanasti leivatüki maha pillas, võttis selle jalamaid üles ja andis palale suud.
Nüüd tuleb ette, et leiba loobitakse terve käär või kannikas saadetakse
jäätmehunnikusse. Ega toit meie päevil ometi nii odav ole, et ainult puudus ja tühi
kõht inimesele leiva hinda meelde tuletaksid!
7
ET LAUAL LÕHNAKS VÄRSKE RUKKILEIB
Eestlaste peamine toit läbi aegade on olnud rukkileib. Leiva vastu tundsid meie
esivanemad sügavat austust, sest see sai lauale üksnes suure töö ja vaevaga. Leib oli
püha ja ta on meist vanem. Öeldakse küll, et inimene ei ela üksnes leivast, siiski ei saa
kuidagimoodi läbi ka ilma leivata.
Leivavili