"tulesurmaga" - 1 õppematerjal

Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused

III Ei aristotellik eetikafilosoofia ega kristlik moraaliõpetus tunne eetilise ja esteetilise seostamist – Baturinil aga käib eetiline õnnevastasus kokku nii valu kui ka iluga. Baturinlikud kannatused on kaunid, neid esitatakse lausa ihaldusväärsetena – otsekui pannes lugejat endalegi kannatusrohket elu soovima. Lugeja mõtleb Baturinit lugedes: kui ilus on surra leekides nagu „üks kaunis inimkehast tõrvik“, unustades täielikult tulesurmaga kaasas käivad kannatused. Romaanis “Kentaur“ avaldubki ilus valu naiste enesepõletamises, mis jätkub läbi generatsioonide – surm on siin (nagu teisteski Baturini romaanides) saanud esteetiliseks objektiks, vaatemänguks. Kentaur-Nikyase vanaemast Didost saame teada, et teda oli alati tõmmanud tule poole, isegi aias kõrbeliaane põletades peab Nikyas teda tagasi hoidma, et vanaema tulle ei astuks17. Samamoodi kipub leekidesse Nikyase ema Dido