Tuletõrje ajalugu
ähvardavad süüdata Assüüria sõjavankreid.
Eesti vanemad linnad on minevikus olnud korduvalt laastavate tulekahjude tallermaaks nii
sõja kui ka rahu ajal. Et keskaja linnad koosnesid peamiselt tihedalt ehitatud hoonetest, millest
enamik oli puust, siis tulekahju tekkimisel levis tuli kiiresti ning muutus lühikese ajaga
tulemölluks. Seda soodustas veel asjaolu, et puudus organiseeritud tuletõrje ning
kustutusvahendid olid algelised. Keskaja lõpul hakati linnades tulestiihia vastu võitlemiseks
rakendama mõningaid tuleohutusabinõusid. Kehtestati teatud kord tulekahjude kustutamiseks.
Tuletõrjealaseid sätteid leidub juba 13. saj. esimesel poolel Tallinnas kehtinud Riia õiguses.
1433. a. tallinnas möllanud ja ränka kahju tekitanud tuleõnnetusest jääb raekoda peaaegu
puutumata. 2. oktoobril 1535. a. jõustus Poola kuninga Sigismundi nn. Magdeburgi õigus, kus
muuhulgas leidusid sätted kahjutulede ärahoidmise, süütamiste ja süütajate kohta. Arvatavasti
annaabi.ee 
