Metsatulekahjud
Klassikaline põlenguala on pirnikujuline, selle süttimiskoht jääb ,,pirni" kitsamasse kohta.
Mida tugevam tuul, seda väljavenitatum on tulekahju konfiguratsioon.
Pinnatuli
Pinnatuli on kõige sagedasem, kõigist ülalnimetatutest esineb seda 90-95% juhtudest.
Pinnatuleks loetakse ka nende metsakultuuride ja noorendike põlemist, kus puude võrastik on
alles rohttaimestiku ja maapinnal oleva risuga läbipõimunud. Põlemisel tekib pinnatulele
iseloomulik maapinnast puude latvadeni ulatuv tulerinne.
Kui noorendikud on veel alla 3-4 m kõrged, ei ole selle põlemisel selget piiri pinna- ja
ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas
veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt
peale tulekahju üraskid jt tüvekahjurid ja puistu võib hävida hiljem nende tõttu. Vanemad
paksukorbalised männid kahjustuvad vähem, kuid neilgi peatub mingiks ajaks kasv ja nad
annaabi.ee 
