Hilisemates haudades leidub töö ja tarberiistu ning ehteid, kuid hauapanuste hulk vähenes muinasajal järjest hauda ei pandud enam relvi ning töö ja tarberiistu. Noorema rauajastu- ja lastehaudadest on leitud mitmesuguseid ehteid ja maagilise kaitseülesandega ripatseid, meeste haudadest nuge. Keskaegsetel külakalmistute haudades on peamisel kohal riidejäänused ja üksikuid ehteid, leitakse ka nuge, tuleraudu ja münte. Kääbastest on leitud põletusmatuseid ja 3 esineb ka matmist savinõudes ja urnides. Hauapanuseid on kääpais vähe. Enamik põletamata surnuid on maetud kääpaalustesse haudadesse. Hauainventarilt on hilised kivikalmed rikkalikuma leiuainesega. Leitavate esemete seas võib eristada viit suuremat rühma: I riideesemete osad metallnaastud, noatuped, pandlakesed, vöönaastud II ehted sõled, ripatsid, käevõrud III töö ja tarberiistad noad
erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja odavast materjalist helmed, sõrmused, sõled, vahel ka käevõrud ja oimurõngad), väiksemad tööriistad, erinevad riietuse juurde kuuluvad osad, mündid, tarbeasjad (nõelu, tuleraudu jm.). Hauapanustel oli peamiselt funktsionaalne tähendus. Esemed olid mõeldud surnu vajaduste rahuldamiseks. Matmiskombed on nii kristlikud kui ka ristiusueelse taustaga (kuni 16. sajandini esineb üksikuid põletusmatuseid). Surnud maeti riietes, mida tõendavad näiteks riiete metallosad (pandlad, sõled). Surnud maeti keskajast alates pea lääne poole. Lõuna-Eesti külakalmistute kombestik on väga erinev samaaegse Euroopa ning Liivimaa kombestikust.
annaabi.ee 
