Jüri Tuulik „VARES“
Mardu kutsus Mihklit koju, kuid vares ainult naeris talle vastu.
Vares lendas ära.
Lennates jõudis vares ,,Konna" kõrtsi, kus mehed talle heameelega õlut valasid. Kõik
olid sõbrad. Kui aga sulgemise aeg kätte jõudis, ei kutsunud teda keegi kaasa. Vares
oli aga kodust kaugel-saaremaal-Kuressaares. Lõpuks võttis Mihkel suuna Abruka
poole. Abrukal oli ta kodu ja on Mardu, väike poiss, kes on ta sõber.
Poiss ärkas kella nelja paiku ja talle meenus, et on jaanipäev. Ta läks läks tuleplatsile
ja nägi, et miski põleb. Keegi oli pikali ja ika moment oleks tuli võinud ta süüdata. See
kes oli Leemet . Poiss tõmbas Leemeti tule juurest ära .
Järgmisel hommikul nägi Mardu Mihklit kaevul nägu pesemas ja vett rüüpamas. Ta oli
lõkke juurde magama jäänud ja keegi oli ta sealt põõsaalla tirinud. Sabasuled olid ta
pruuniks tõmbunud. Mihkel lubas rohkem mitte juua. "Too mulle süüa, kõht on nii
tühi,"ütles vares. Kui vares kõhu täis oli söönud, lendas ta külasse