Esimese maailmasõja uuendused sõjatehnikas
Kaevikutest said
sõja iseloomulikud koostisosad ja 3,5 aasta jooksul muutusid kaevikuliinid vaenupoolte vahel
üsna vähe. Liivakotid kaevikute ees kaitsesid sõdureid juhuslike kuulide ja srapnellide eest,
okastraat hoidis ära vaenlase ootamatud rünnakud. Maastik kaevikute vahel oli täis
mürsulehtreid ja kuulidest üles küntud. Alles tankide kasutuselevõtt laskis tõhusalt hävitada
okastraattõkkeid ja kuulipildujate tulepesi.
Okastraattõkkeid oli keeruline ületada, kuulipildujate tuli ajas segamini vaid korrapärased
tõkked. Läbitungimine tähendas ka meeste hajumist rindejoonel: polnud võimalik vallutada
vaenlase kaevikut ühtse tugeva löögirusikana. Kaevikute põhjal rajati laudteed, et kaitsta
meeste jalgu pori ja vihma tõttu tekkivate jalahaiguste eest. Pealetungi raskendasid
kuulipildujad, mis niitsid mehi maha ega lasknud kiiresti pealetungile minna. Teine asi, mis