Elu Eestis enne vallutussõdasid.
Meie esivanemad uskusid , et kui teed loodusele halba, siis vastab see samaga. Nad arvasid, et
igal loomal, linnul, puul, kivil ja taimel on hing ja, et kogu ümbrus on vaime täis. Vees elasid
näkid, metsas ja kodudes haldjad. Tuntumaid koduhaldjaid oli Tõnn ja setudel viljasalves elav
Peko.
Tuli oli puhastava toimega. Usuti, et lõkketule valgus, eriti pööripäevadel, ajab ära kurjad
jõud. Lõke tehti kõrgemale kohale, et see kaugele paistaks. Jaaniõhtul toodi isegi loomad
tulepaistele.
Tuuleõhu puhastavasse toimesse usuti samuti. Seepärast ilmselt ehitatigi suuri külakiikesid,
mis vuhisesid kiiresti läbi õhu.
Vesi rahustas oma vaikse vulinaga. Puhast, maa seest välja voolavat allikat peeti pühaks.
Paljudele allikatele omistati ravivat toimet. Allikatele toodi kindlasti ohvriks hõbevalget
hõbeehte küljest noaotsaga kaabitud naastukesi.
Eestlased austasid oma surnuteriiki ehk manalasse läinud esivanemaid. Surnud inimese hing