kasutusviisiga eriotstarbelised ruumid jagatakse tuletõkkesektsioonideks ja piirpindala tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse järgi · Varikatuse või põlevmaterjali laoplats on alla 8m hoonest, siis peab hoone välissein moodustama tuletõkketarindi ja tagama tule leviku takistamise hoonesse sisse. Tuletõkkesektsioonid piirpindala järgi · Tuletõkkesektsioonide piirpindalad on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 1, sh: Kaalutuste järgi TP1 ja TP2 1 tuleohuklassiga hoonetes teatud tingimustel Keelatud on TP2 2 korruseline 2 ja 3 tuleohuklassiga ning TP3 3 tuleohuklassiga hooned · Piirpindala järgi tuletõkkesektsioonide moodustamisel eraldatakse need omavahel massiivsete tuletõkkekonstruktsioonidega Piirpindala tuletõkkekonstruktsioonid · Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivused on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 2 · Piirpindala konstruktsioon vaid A klassi ehitusmaterjal
Kuusikud on männikutest väiksema tuleohuga, sest nad on tihedamad ja sel juhul on metsa all vähem põlevat materjali alustaimestikku. Kuusikud kasvavad ka viljakamatel kasvukohtadel ja sealne rohurinne on lopsakam ning vähem tuleohtlik kui samblad, samblikud ja puhmad männikutes. Kui aga tuli on siiski valla pääsenud, siis kuusenoorendikus võib see kiiremini latva minna kui männinoorendikus. Tegelik tuleoht looduses ei lange periooditi kokku metsa tuleohuklassiga. Kevadel kuu kuni poolteist peale lume sulamist on kuiva kuluheinaga lehtpuumetsad isegi tuleohtlikumad okaspuumetsadest. Sama on pikkade põuaperioodide ajal. Põua ajal täiesti tule eest kaitstud metsi ei olegi, mõningane erinevus on vaid tule iseloomus. Metsa bioloogilistest iseärasustest isegi enam avaldavad metsa tuleohule mõju metsa paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades,
annaabi.ee 
