arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine)
arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse “oma kohale”). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis – liigendamine, osadeks lahutamine)
2 Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus.
erijuhul. Aksioomide tõesust kinnitab teooria üksikjärelduste kooskõla katsefaktidega. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine)
erijuhul. Aksioomide tõesust kinnitab teooria üksikjärelduste kooskõla katsefaktidega. Loodusnähtuse kirjeldus annab omavahelises loogilises seoses ning vastavat terminoloogiat (füüsikalisi suurusi ja mõõtühikuid kasutades) edasi antud nähtuse iseloomulikke jooni (vastab küsimusele kuidas?). Kirjeldavat teooriat (käsitlust) nimetatakse fenomenoloogiliseks (nähtus ehk fenomen). Loodusnähtuse selgitus annab edasi selle nähtuse tulenemise üldisemast või sügavamal struktuuritasemel kehtivast seaduspärasusest (vastab küsimusele miks?, asetab selle nähtuse "oma kohale"). Võimes anda loodusnähtustele pädevaid selgitusi avaldub füüsika heuristiline (avastuslik) väärtus. Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine)
??? (nt kui keegi päästab kellegi uppumissurmast, siis päästetu annab suure summa tänutäheks ja järgmisel päeval kahetseb, aga siis see enam ei loe). 5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus Juriidiline fakt selline tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt) Õigused ja kohustused Juriidiline fakt õigused ja kohustused Midagi peab juhtuma, et tsiviiligussuhe tekkiks ja ta saab oma sisu õigusnormidest ja põhimõtetest jne. Juriidilisi fakte võib järgmiselt liigitada: 1) Sündmused sellised jur faktid, mis ei sõltu inimtahtest (nt loodusnähtused). Või mille tekkimine on küll inimese tegevusega seotud, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu inimtahtest (nt surm kehavigastustest)
järgmisel päeval kahetseb, aga siis see enam ei loe). 5.5 Subjekiivse õiguse muutumine, tekkimine ja lõppemine 5.5.1 Juriidilise fakti mõitse ja liigitus Juriidiline fakt – selline tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. (ehk siis tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob mingite õigulike tagajärgede tulenemise vmt) Õigused ja kohustused Juriidiline fakt õigused ja kohustused Midagi peab juhtuma, et tsiviiligussuhe tekkiks ja ta saab oma sisu õigusnormidest ja – põhimõtetest jne. Juriidilisi fakte võib järgmiselt liigitada: 1) Sündmused – sellised jur faktid, mis ei sõltu inimtahtest (nt loodusnähtused). Või SUPE mille tekkimine on küll inimese tegevusega seotud, kuid mille kulgemisprotsess ei
annaabi.ee 
