Religioonipsühholoogia
uue usulise tunnetuse kujunemine.
Siduv usk tekib harva enne keskiga. Leiab aset isikliku mineviku ja kogemuse uus mõtestamine
ja läbitöötamine. Nüüd ollakse avatud oma sügavamale minale. Tunnetatakse, et suur osa oma
minast kirjeldub ja pärineb sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt ja etniliselt grupilt,
millesse kuulutakse. Seega peab usk mõtestama meie päritolu selle sõna laiemas ja sügavamas
tähenduses. Tõdetakse, et inimene pole sõltumatu, olenematu ega tulenematu vaid kannab endas
kõigi erinevate kujunemistingimuste jälgi
Sellel astmel kujuneb välja teatud paratamatuse tunnetus. Õpitakse tundma kaotuse sakramenti
ja tegude-kohustuste pöördumatuse reaalsust. Elu on keerulisem kui mistahes õpetus elust. Meie
kontseptsioonid ja arusaamad on kehtivad vaid teatud piirides. Elu on paradoksaalne nii
seisukohtades kui ka kogemuses. Kõik see, mis eelmisel astmel oli määratletud rangete piiridega,
muutub nüüd poorseks ja läbilaskvaks
annaabi.ee 
