Muusika mängis abstraktse kunsti kujunemisel suurt rolli, kuna muusika on looduse abstraktsus, mis ei väljenda välismaailma, vaid kirjeldab hinge sisemust. Kandinsky kasutas sageli muusikalisi termineid, et kirjeldada oma töid. Näiteks kutsus kunstnik kõige spontaansemaid maale improvisatsioonideks, milleks nimetatakse muusikas lennult loodud palu. Lisaks maalimisele oli ta ka kunstiteoreetik. Tema mõju lääne kunstile tulenebgi rohkem tema teoreetilistest töödest. Kandinsky aitas luua ühingu Uued Kunstnikud, mille presidendiks sai ta 1909. aastal, kuid kahjuks ei täitnud ühing oma eesmärki ning 1911. aastal mindi laiali. Kandinsky aga moodustas uue gruppi, the Blue Rider, koos August Macke ja Franz Marc`iga, kellega neil olid sarnased arusaamad. Grupp väljastas almanahhi ja korraldas kaks näitust. Ka edaspidiseks olid meestel plaanid, kuid Esimese maailmasõja algus 1914. aastal lõi plaanid sassi, kui
alamhulga elementide kõikvõimalikud ümberpaigutused. k-permutatsioone nim. ka variatsioonideks. (Nt. hulk[3] 1-permutatsioonid: 1,2,3) *Arvutada saab: n-permutatsioone Pn = n! ning k-permutatsioone Kombinatsioonid- k-kombinatsiooniks nimetatakse hulga A igat k-elemendilist alamhulka. (Nt. hulk[3] 2-kombinatsioonid: {12,13,23}). *Arvutada saab: [4]. Binoomi valem. Pascali kolmnurk. *Kombinatsioonide arvu tähist nimetatakse sageli ka binoomkordajaks. See tulenebgi aga (Newtoni) binoomivalemist. Binoomi valem-Valem, mis esitub kujul , ning sisuliselt kujutab ta endast ,,summa ruudu valemit" astmel n. Selgub aga, et binoomivalemi sulgude avamisega saame sellise üksliikmete summa, kus iga liikme kordaja e. binoomkordaja vastab sisuliselt kombinatsioonide arvule , kus k on konkreetse üksliikme x'i aste ning n on algse sulgavaldise aste. Näiteks: Toetused aga multinoomvalemile, saaksime binoom-koefitsente välja arvutada ka valemi