Richard Johannes Roht
Eelmisel päeval oli ta
murdnud vaid ühe hiire ja paar heinaritsikat- ja see oli lausa pahandav ninh
haavav vanale maiasmokale.
,,Laaned ja veed''
Saabus sügis. Otu elu muutus nüüd palju raskemaks, sest saaki hakkas
vähemaks jääma. Hiired pugesid sügavale oma urukestesse, kuhu olid endale
talveks tagavarasid kogunud, jõgi oli suurte vihmade tõttu vett kaldaäärteni täis ja
kalapüük oli seetõttu Otule muutunud raskeks ning tulemustevaeseks.
,,Jäneste pulmad''
Tähtsal päeval hakkas siis jänes Laaberdi elamu ette pulmavõõraid saabuma.
Esimesena ilmusid lõokesed nurmelt. Need metsas harjunud ja neile tundus siin
väga kitsas ja hämar. ''Ah kui pime siin on,'' kordas väikelõokesepojake, kes oma
lühikese elu ajal polnud veel kordagi polnud põllult metsa sattunud. ''Ah kui
pime!'' Ja lõokese ema vastas:''Jah , ega siin seda avarust ei ole mis meil.
Taevas on siin madalam ja päike udusem ja pilved üsna, üsna all.''