Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused
tegevust laiendama hakanud. Eestis on olnud tavaks pingutust tasustada ja sooritust juhtida
tulemustasude abil. Kohati tundub, et tulemuspalga maksmine on paljudel juhtudel juhtimise
asendustegevus. Siiani on lühiajalised ja pikaajalised tulemustasud moodustanud olulise osa
paljude töötajate kogutasust ning seda ka nende tööde puhul, mis klassikalisest tulemustasu-
loogikast välja jäävad. Viimasel ajal on aga hakatud segi ajama, mille eest makstakse põhipalka ja
mida tasustatakse tulemustasuga. Sageli on nii, et probleeme ei tekita mitte palk ja selle suurus,
vaid ebaselgus põhimõtetes ja vasturääkivused kommunikatsioonis. Me teame, et lähiaastad on ka
töötajate ootuste juhtimise aastad. Seda põhjusel, et raha mida jagada, pole palju, kuid ootused
palgatõusuks on kõrged. See loob mulle arusaama, et Eesti puhul kehtib ütlus: "Inimesed on
riigile, mitte riik inimestele." Varsti on Eesti olukorras, kus pole enam töölisi võtta, sest madalate
annaabi.ee 
