Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis
Juba 1918. Aastal väitis R.L. Throndike veenvalt , et kriteeriumhindamine on kõige
efektiivsem hindamise meetod, mis tõrjub võrdlemishindamise välja (Airasian Madaus 1972)
Endiselt on kahjuks levinud arusaam, et võrdlushindamsiest paremat ei ole ja hinnete
eesmärgiks on selektsioon. Isegi kui tegemist on kooliga, kus on põhimõtted paigas
reedavad kontrolltööde tegemine hindamise meetodi, koos hindamise aluseks võtud
metodoloogia nagu inimese võimed oleks normaaljaotuse järgi.
Tulemusmudeli loogika on hämmastavalt lihtne, ütle, mida õpilased peavad teadma ja
oskama, õpeta neile seda ja siis vaata, kuidas nad saavutasid need oskused tegelikult.
Protsessituumaks on põhimõte: kui nad ei omandanud oskusi, proovivad nad uuesti, kuni
jõuavad vastava tulemuseni. Üliõpilaste antakse katseteks mõistlikuse piires võimalused.
Mõned sooritavad hindamsie järgi tulemuse kiiremini kui teised.
(lk 185)