(Turrell, 2004). Mõnedes riikides, nende hulgas ka Eestis paraku lõhe sotsiaalses ebavõrdsuses tervises kasvab püsivalt ja järsult hoolimata sellest, et kogu rahvastiku üldised tervisenäitajad mingil määral paranevad (Kunts et al., 2002). Nimetatud olukord nõuab konkreetseid samme iga tasandi otsustetegijate ja tervisedenduse professionaalide poolt. Ainsateks tulemuslikeks meetmeteks on rahvusvaheliste kogemuste andmetel sotsiaalökoloogilise lähenemise kasutamine haavatavate gruppide kogu elukaare ulatuses ning erinevate tasandite (makro, meso ja mikrotasandi) meetmete samaaegne rakendamine komplekssetes tervisedenduslikes programmides, seades esiplaanile haavatavate gruppide võimestamise ja nende suutlikkuse arendamise, toime tulemaks oma elukorraldusega
Taashaigestumise protsent pärast 6 kuulist edukat ravi ja 6 aastat jälgimist on 30-50%, arvatakse et paranemine jätkub 10-15 aastat. (Järv jt, 2010 ,10). Üle 50 randomiseeritud uuringu on näidanud, et buliimia kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on spetsiifiline kognitiiv-käitumislik teraapia. 20 individuaalse teraapia seansiga, üle 5 kuulise jälgimisega paranesid 1/3 kuni pooled patsientidest ( Järv jt, 2010, 12). Psühhosotsiaalsetest ravimeetoditest on tulemuslikeks osutunud lisaks kognitiiv- käitumuslikule teraapiale ka interpersonaalneteraapia ja seda eriti teismelistel.( Järv jt, 2010 , 10). KOKKUVÕTE TLÜ Haapsalu Kolledž 10 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 Söömishäired on üha levinum probleem maailmas, mis puudutab inimesi olenemata rassist, soost ja vanusest