Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"
võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, siis kas riigieksamite süsteemi enam sellisel kujul üldse
tarvis läheb? Leian, et sellisel puhul võiks riigieksamid asendada koolieksamitega. Mis saab aga
siis, kui lävendi ületab prognoositust kaks korda enam tudengeid? Kust võetakse lisaraha?
Praegu toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem on oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud
mitmed osapooled, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame
üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Selleks, et väljund tööturule oleks võimalikult adekvaatne,
on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini
prognoosida. Riigi jaoks strateegiliselt olulised erialad reguleeritakse samuti tulemuslepinguga.
Meelitamaks tudengeid õppima näiteks õpetajaks või eesti keele filoloogiks, on kavas luua n-ö
motivatsioonistipendiumid.
Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised
annaabi.ee 
