Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"
prognoosida. Riigi jaoks strateegiliselt olulised erialad reguleeritakse samuti tulemuslepinguga.
Meelitamaks tudengeid õppima näiteks õpetajaks või eesti keele filoloogiks, on kavas luua n-ö
motivatsioonistipendiumid.
Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised
8
riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul kui ka erakool
soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõikidele avalik-õiguslikule ülikoolile
seatud nõuetele. Ilmselge on aga see, et ükski erakool ei hakka selle tarvis oma eksistentsiaalset
olemust muutma. Leian, et erakoole tuleks kohelda avalik-õiguslike ülikoolidega võrdsetel alustel.
See tähendab, et koolid on võrdsed, olenemata omandivormist. Ka erakoolidel peab säilima
võimalus riigitellimusele kandideerida.
Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste