Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"
Kust võetakse lisaraha?
Praegu toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem on oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud
mitmed osapooled, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame
üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Selleks, et väljund tööturule oleks võimalikult adekvaatne,
on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini
prognoosida. Riigi jaoks strateegiliselt olulised erialad reguleeritakse samuti tulemuslepinguga.
Meelitamaks tudengeid õppima näiteks õpetajaks või eesti keele filoloogiks, on kavas luua n-ö
motivatsioonistipendiumid.
Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised
8
riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul kui ka erakool
soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõikidele avalik-õiguslikule ülikoolile
seatud nõuetele