Religioon õhtumaises kultuuris
tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule
reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes
motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. (lambatalee õlul kandev
mees tähistasKristust, head karjust. Nii ka kala. Püha Vaimu sümboliks tuvi, lootusel ankur,
surematusel paabulind jne.
Renessanss rõhk individuaalsel eneseteadvusel. Selle tulemuseseks oli, et keskajal lahus
hoitud sakraalne ja profaanne tasand sulasid kokku ja maailm muutus ühemõõtmeliseks ja
ühtseks. Muutus õigustatud maailma kogemuslik(empiiriline) tundmaõppimine. Enam ei
kasutatud sümboolseid skeeme ,,taevaste asjade" näitlikustamiseks, vaid Piibli tegelasi hakati
kujutama inimlähedaselt. Piibli tegelased kui ajaloolised isikud.
Võib öelda, et kui inimesi hakati kujutama loomutruult, ei sobinud ka keskaegne tinglik
kompositsioon
annaabi.ee 
