Bengt Gottfried Forselius
häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli
Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel
kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik
ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G.
Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele
koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega
on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele,
andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused.
B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD
Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas käis Kolmekümneaastane sõda. Esimest
annaabi.ee 
