tekkis Hall-Héroult protsess, mis oligi lõplik alumiiniumi tootmisviis. Tänapäeval kasutatakse Al tootmiseks sama moodust, mis on väheke uuendatud. Seda kasutatakse nii Euroopas kui Ameerikas ühte moodi. Hall-Héroult protsess nägi välja selline: · Boksiit(punakas-pruun kivim), mis on alumiiniumoksiit koos mustusega, kaevandatakse maakoorest. · Kaevandatud alumiiniumoksiiti töödeldakse siis leelisega, et eemaldada mustus. Selle tulemusea saadakse valge aine, mille nimi on alumiiniuoksiit. · Alumiiunium transporditakse siis hiiglaslikesse tsisternidesse, mis on vooderdatud grafiidiga, mis käitub katoodina. Samuti ripuvad keset tsisterni grafiidiklotsid ja käituvad anoodidena. · Alumiinium lahustatakse siis sulatatud krüoliidis see vähendab ta sulamistemperatuuri, mis vähendabki lõppkokkuvõttes kogu protsessi maksumust. · Elekter juhitakse segusse ning elektrolüüs algab
Suurim fraktsioon andis valitsusjuhi ja suuruselt teine parlamendi esimehe. Esimeheks Jaan Tõnisson kuni 1925 aastani. Selline poliitiline killustyatus tõi kaasa valitsuste loomise raskendamise. II RK esimene valitsus sai kokku 56 päeva 2 kuud kestnud valitsuskriisi tulemusena. Pätsi II valitsuse võimulolekuaeg jäi maj kriisi tõttu lühikeseks. 1923-24 maj kriis oli puhtalt lokaalne nähtus tegemist oli eesti pollitikute ja maj meeste valearvestuste tulemusea. Ennekõike oli süüdi senise valitsuse maj poliitika (Pätsi I, Kuke ja Pätsi II kabinet). Kõik maj võtmekohad olid 1921-23 samade meeste käes. Juhtrolli maj poliitika kujundamisel mängis rahaminister Georg Vestel ja teedeminister Karl Ipsberg. Häda oli ennekõike selles, et valitsus teadlikult distantseerus maj protsesside juhtimiselt ja andis vabad käed eraettevõtjatele. Maj vabaduse ja riigipoolse tagasitõmbumisega mindi liiale