I ja II maailmasõja tagajärjed
tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas
oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus-
püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud, mis pani
aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
Prantsusmaa
Liitis endaga suure töösstusliku potensiaaliga piirkonnad, mis andsid
majanduse arengule tugeva tõuke. Muutus tööstusriigiks. Poliitiliselt ebastabiilne
(ei tekkinud stabiiliseid poliitilisi parteisid, valitsuste kiire vahetumine). Pettumus
demokraatias ning majanduskriisi tulemuena halvenes olukord veelgi: äärmusliikumised
tugevnesid, Rahvarinde loomine poliitilise stabiilsuse loomiseks. Välispolootika pürgis
jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks võimuks, kuid selleks puudus küllaldane
majanduslik ja sõjaline jõud. Vaenulikult suhtunud Venemasse hakkas 1930. aastatel
NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua nii vastukaalu Saksamaale.
Saksamaa
Algas hüperinflatsioon, majanduslik nõrkus aeglustus kogu Euroopa
majanduse arengut. Äärmusliikumiste levik