Eesti uusaeg (1710-1900)
aastani, Eestimaal 1756. aastani. Töö venis,
kuna kontroll oli range, et keegi ebaväärikas rüütelkonda ei saaks. Tähendas
kõikvõimalike dokumentide esitamist.
Vaidlusi tekitas ka, mis alusel rüütelkond moodustada. 18. sajandil hakkab
domineerima idee, et tuleb võtta aluseks see, mis ajal üks või teine aadliperekond
jõuab Vana-Liivimaale. Mis ajal ta on nobiliteerunud.
Omaette probleem nendega, kes olid tulnud Taani ja orduajal, ning paljudel ei olnud
täpne tulemisaeg teada. Kõige vanematel, kellel ei olnud teada, pandi number paika
loosimise teel.
1747. aastal Liivimaa rüütelkonna matrikkel valmis, sellesse oli kantud 172
aadliperekonda, kronoloogilise printsiibi alusel. Orduajal oli siia Vana-Liivimaale
saabunud 52 perekonda, 16 Poola-aegsed, Rootsiaegseid oli 45, Vene valitsusajal oli
tulnud 59 perekonda (tulnud või siin aadlikuks saanud). Liivimaal oli
matriklikomisjoni töös üheks probleemiks see, et kõikvõimalike sõdade tõttu oli