Eesti kultuurilugu
ajalugu on pikem, kui seda esmapilgul arvatagi oskaks.
Seoses talumaade vabaksostmisega laienesid ka jahiõigused. Hakati moodustama jahiseltse ning
küttimine võttis pikkamööda oma tänapäevase kuju. Pärast Vabadussõda algas aktiivsem võitlus
salaküttimise vastu, jahindusele anti organisatoorne alus. Püssid ilmusid laiemalt kasutusele
Rootsi ajal. Neid sattus rahva kätte sõdades, kuid külasepad valmistasid neid ka ise. Möödunud
sajandi teisel poolel surutakse tulelukuga püssid välja nn. eestlaetavate jahipüsside poolt. Püss oli
loomulikult kõige universaalsem jahirelv. Temaga sai küttida kõiki loomi. Üksnes väikeste
karusloomade (nagu orav jt.) puhul eelistati muid vahendeid, et mitte nahka rikkuda. Püssi sai
tarvitada ka passiivse püügivahendina, teda nö. "lepitades". See tähendas relva sööda juurde
ülesseadmist nii, et sööta võtma tulnud loom ise päästiku vabastas. Enamasti tarvitati sellist
annaabi.ee 
