E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Tohoo pime, kui raske!» imestas keegi. «Ega ta ometi tinast ole?»
«Selge tammepuu,» seletas teine hääl, «aga nad on talle hullupööra hõbedat peale ladunud,
see'p ta nii raskeks teeb.»
«Vaata, kuhu nael kallist hõbedat loobivad!» urises kolmas.
«Võtame kaane pealt ara. siis on kergem kända,» andis neljas hääl nõu.
Mitmed käed hakkasid puusärgi kääne kallal krabistama. Sepa süda tuksus kuuldavalt. Juba
hakkasid naelad järele andma. Sepp nägi prao vahelt tulelontide läiget. Ta südame tuksumine
jäi korraga seisma . . .
«Mis te seal na kaua mängite?» käratses eemalt vali hääl. «Kohe võtke puusärk õlgadele ja
kandke sisse!»
«Ta on kole raske; tahtsime kaane pealt ära võtta,» anti vankri ümbert vastuseks.
«Oh teie, laisad varesed!» kärkis esimene hääl. «Kus piits on? Küll ma teie keresid kergitan!
Nemad, lurjused, kipuvad härrade asju lahti kängutama! Tohoo pöörased!»
annaabi.ee 
