Kuldvillak
merre. Phrixos sirutas talle käe järele ja oleks äärepealt samuti alla kukkunud. Kiiresti laskus
ta jääraga madalamale, aga lained olid õe juba alla neelanud. Enam ta õde ei näinud. Meri,
milles Helle surma leidis, sai tema järgi nimeks Helle meri, Hellespontos.
Kurvalt lendas Phrixos üksi edasi. Õhtu eel märkas ta silmapiiril mägesid. Need nägid
välja nagu reas seisvad hiiglased ja valged lumemütsid nende tippudel särasid loojuva päikese
paistel tuleleekidena. Mägede jalamil laius viljakas maa. Kuldne jäär suundus selle maa kõige
kaunima linna poole ja laskus pehmele muruplatsile marmorpalee ees. Phrixos tuli jäära
seljast maha ja vaatas ringi.
Palee sihvakate marmorsammaste ümber olid mähkunud viinamarjaväädid ja neljas
varjulises lehtlas pladises neli purskkaevu. Nendes oli peale vee aga muudki. Esimene kaev
purskas kõrgele värsket külma piima, teine purskas magusat veini, kolmas kallihinnalist õli ja