Rootsi aeg
eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi
korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.
Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja
rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka
esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta.
Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis.
Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva.
Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus. Talupoeg pidi teatud arvu
päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega
oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles
siis, kui mõisa põllud olid korjatud. Lisaks sellele pidid talupojad loomusrendina
andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka
riigimakse.
Lisaks sõjakoledusele, hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti
annaabi.ee 
